Merle Viirmaa-Treifeldt, Eesti Meediaettevõtete Liidu juht, pettis liimetelt raha välja võltsdokumentidega ja kantis raha Offshore kontodele.

Liikmete rahade varastamisega vahele jäänud Merle Viirmaa-Treifeldt on MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu juht ja sattus meedia radarisse liikmetelt raha väljapetmisega, kasutades selleks võltsdokumente. Merle Viirmaa-Treifeldt pettis meediafirmadelt raha välja võltsdokumentidega ja kantis raha Offshore kontodele. Liikmed said petta ja nõuavad selgitusi.

MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige Merle Viirmaa-Treifeldt varastas raha liikmetelt, kuid eitab oma süüd.

Käesolevas artiklis on lisaks avaldatud kogu nimekiri isikutest (jooksvalt täieneb), kes ei tunne põhiseadust, arvavad, et neile seadused ei kehti, kuna on tugevamal võimu positsioonil. Meedia korruptsioon.

Artiklis on lisaks avaldatud kogu nimekiri avalikest teenistujatest, kes ei tunne seadust, mis jooksvalt täieneb.

Loo pealkiri , sissejuhatus ja pilt on Satiir.

EKSPERIMENT

Käesolev lugu on ajakirjanduslik eksperiment. Eksperimendi käigus avalikustatakse 5 aasta jooksul 30 erinevat eksperimendis osaleva isikuga kuritegudega seostatud pealkirja ja isiku pilti, vähemalt 5 erineval domeenil.

Merle Viirmaa-Treifeldt on andnud selleks eksperimendiks loa sellel hetkel kui ta aitas kaasa või ei takistanud Annika Urmi kohta korduvalt valeandmete ja faktivigade avaldamist ning osales grupiviisilises tühistamises meediaväljaannete poolt.

Annika Urmi pöördumised Merle Viirmaa- Treifeldt poole, mis jäeti tähelepanuta

07.03.2022 esimene nõudekiri

16.03.2022 hagiavaldus

17.11.2022 Isikuandmete avalikustamise lõpetamise NÕUE

Eksperimendi tingimused on, et Merle Viirmaa-Treifeldt kuritegudega seostatud pealkiri ilmuks vähemalt 5 erineval domeenil veebiväljaandes, uudistekanalis, blogides, nii välismaal kui Eestis ja kindlasti peab olema lugu avaldatud 2 korda samal päeval. Domeenid peavad olema erinevate isikute kontrolli all. Samuti peavad olema osad uudiste lingid ka URL-id, millel on ainult pealkiri ja pilt, et inimesed ei saaks lugeda sisu.

Siinkohal otsime isikuid kes saaks avaldada sama eksperimenti erinevates meediaväljaannetes, blogides ja veebilehtedel.

Eksperiment viiakse läbi paljude inimestega, nendega, kes on andnud kas teadlikult või oma teadmata selleks loa, osalenud Annika Urmi grupiviisilises korduvas tühistamises ja laimukampaanias ja kes on eiranud süütuse presumptsiooni.

Eksperimendi nimekiri täieneb ja neid isikuid on tänaseks juba üle 100. Nimekiri täieneb kohtuprotsessides ja kirjavahetustes osalevate isikutega, kus Annika Urm nõuab oma maine kahjustamise lõpetamist.

Alustame eksperimenti advokaatidega, meediaväljaannete juhatajatega, ajakirjanikega, pressinõukogu liikmetega. Samuti kuuluvad siia kõik avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid: kohtunikud, politseinikud, uurijad, andmekaitse, konkurentsiameti, õiguskantsleri ja presidendini välja, samuti ka kõik need, kes on laimu- ja süüdimõistmise kampaania ette valmistanud, elluviijad ja kes pole suutnud ka seda kahjutegevust takistada ja lõpetada.  Just need isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul kõige sellega seotud olnud otseselt või kaudselt. Samuti kohtujuristid ja täideviijad, kes on neile dokumentidele alla kirjutanud või vastu võtnud.

Mida me uurime eksperimendi käigus ja millistele küsimustele otsime vastuseid:

1)    Kuidas mõjutab veebiväljaannetes koduvalt ilmunud kuritegevusega seotud pealkirjad isikute elusid pikema aja jooksul, minimaalselt 5 aastat?

2)    Kuidas tunneb subjekt, kui peab pidevalt selgitusi andma internetis leiduvate pealkirjade kohta. Kuidas see mõjutab nimekaime, pereliikmeid, sugulasi, töökaaslaseid, sõpru.

3)    Kuidas ja millise ajaga jõuavad pealkirjad SEO otsingu tulemustes esikümnesse Googles?

4)    Kuidas mõjutavad pealkirjad ja pildid isikute võimet tööle saada, karjääri teha, kas on nad kliente kaotanud, kuidas on see mõjutanud nende tervist ja elukvaliteeti?

5)    Kas isikul jääb alles töökoht, või jääb töötuks ja kas ta saab oma erialal enam tööd või üldse mingit tööd?

6)    Kuidas see mõjutab isiku sotsiaalseid suhteid?

7)    Kuidas see mõjutab isiku usaldusväärsust eluliselt vajalike lepingu sõlmimistel (rent, üür, liising, sideteenused,..) või finantsasutustega suheldes?

8)    Kuidas mõjutab korduv grupiviisiline tühistamine isiku tervist pikema aja jooksul?

9)    Selgitame välja kui suur on negatiivse mõju vahe kas subjekt on korduvalt tühistatud Eesti suurimates meediaväljaannetes või väiksematel veebilehtedel

Mis on Annika Urmi ja MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu juhataja Merle Viirmaa - Treifeldt vaheline seos?

MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige Merle Viirmaa-Treifeldt on vastutav Pressinõukogu otsuste ees ja sellega osaleb Annika Urmi laimu- ja tühistamise kampaanias. Annika Urm on korduvalt pöördunud Merle Viirmaa - Treifeldt poole, et tema juhitav Eesti Meediaettevõtete Liit võtaks maha või tühistaks faktivigadega otsused Annika Urm kohta.

Annika Urm ei ole olnud kohtu all ega süüdi mõistetud finantskuritegudes ega ka kellegi petmises, varastamises või valetamises.  Merle Viirmaa – Treifeldt on vastutav isik Pressinõukogu otsuste eest, mis väidavad vastupidist!

MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige Merle Viirmaa – Treifeldt ja pressinõukogu liikmed rikuvad süütuse presumptsiooni, ajakirjanduse eetika koodeksit ja Eesti Vabariigi põhiseadust!

MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit juhatuse liige Merle Viirmaa – Treifeldt ja pressinõukogu liikmed – ja nad kõik koos vastutavad nende lugude ilmumise eest:  

1. See pole ajakirjandus

AJAKIRJANDUS:

Ajakirjandust luuakse avalikkuse jaoks, see teenib ühiskonda. Ülejäänud meediast eristab seda vastutus. Ajakirjandus vastutab, et sinuni jõuaks kontrollitud ja ajalik ehk päevakajaline info. Sellest ka sõna – aja kirjandus. Ajakirjandus tugineb kontrollitud faktidel ja seda on toimetatud, et see oleks täpne ja usaldusväärne. Kõige olulisem - ajakirjandus on natukene nagu teaduslik katse. Seda peab olema võimalik kontrollida ja uutes tingimustes taasluua. Sest faktid jäävad ju samaks.

Annika Urm pole kunagi raamatupidamise ega finantspettuses süüdi mõistetud, samuti pole teda üheski teises kuriteos süüdi mõistetud. Suurem osa Annika Urm kohta avaldatud uudiste pealkirjad on aga just nendes kuritegudes süüdimõistvad või vihjavad, millega on Annika Urm ühiskonnast välja „heidetud“ kui petis raamatupidaja ja jätkulugudes nimetatakse korduvalt petiseks.

Kõiksugused süüdistused Annika Urmi suunas nimetatud artiklites on ebaõiged ja faktivigadega. Objektiivne hinnang: kui segada tõepärased ja kontrollitavad faktid valega, mida pole lugejal võimalik kontrollida, muutub kogu esitatu keskpärase lugeja jaoks tajutavaks tõeks.  Artiklites on selgesti näha, et Annika Urmi süüdistavas vormis esitatud väidete taga puuduvad faktipõhised tõendid. Artiklite avaldamiste hetkest alates hakkas hageja majanduslik seis üha kesisemaks muutuma, sest inimesed pidasid nimetatud artiklitele tuginedes Annika Urmi ebausaldusväärseks. Hakkas kasvama erinevas vormis kahju (majanduslik kahju, sotsiaalne kahju, psühholoogiline kahju, isikliku elu aja hõive kahju jne).

GOOGLE otsingumootori SEO äri

See pole ajakirjandus, see on Google’i otsingumootori SEO äri, mida tehakse eraisiku arvel täiesti teadlikult ja tahtlikult. Ajakirjandusvabaduse sildi all kaitstakse seega tegelikult Google SEO äri, sest isikuid ei otsita mitte ajakirjandusväljaande veebilehelt vaid otsingumootorist.

See ei ole ajakirjandus, see on raha teenimine teise inimese au ja hea nime arvelt. See on kelmus!

Artiklid annavad lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209.  Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).

Mittetulundusühing Eesti Meediaettevõtete Liit

Eesti vabariigis on mittetulundusühing Eesti Meediaettevõtete Liit võtnud kohtu võimu üle ja süüdi mõistnud kuritegudes oma pressinõukogude otsustega nagu see oleks kohtuotsus. MTÜ liikmeteks on aga nende samade meediaväljaannete ninamehed.

MTÜ Meediaettevõtete Liit on täielik kuritegelik organisatsioon, mis on hästi organiseeritud ja tema liikmete käive iga aasta on üle 100 milj euro. Ajakirjanike väljamõeldised ja laimud legaliseeritakse läbi pressinõukogu otsuste, mis omakorda võimendavad uudiste levitamist ja reklaami müüki.

EML Pressinõukogu on üks kõige suurema ülekohtu tekitaja, selle liikmed ja otsustajad on kõik ajakirjandusväljaannete enda töötajad ja nad pole sõltumatud! See pressnõukogusse tehtud kaebus on üks ebaõiglasemaid kohti üldse kuhu saab pöörduda!

Selline tegevus näitab selgelt millistel alustel nad töötavad koos ja seda saab nimetada kartelllikokkuleppeks ja Eesmärk on ainult nende äriettevõtet kasum, klikkide, vaadatavuse suurus, reklaami ja lugeja pakettide müük.

See on uut sorti kartelli kokkulepe, millest aga konkurentsiamet pole aru saanud, et see on uut moodi võimukartell. Konkurentsiametile on ka tehtud avaldus.

MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmed on aktsepteerinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksit https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/, mille  punkt 4.4. ütleb, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.

Annika Urmi pole kunagi kohtus üheski kuriteos süüdi mõistetud. Annika Urm pole kunagi süüdi mõistetud üheski sellises kuriteos, mille kohta artiklites mulje jäetakse, et Annika Urm on need teod toime pannud (omastamine, vargus või pettus). Tegemist on artiklites lisaks ka veel ajakirjanduseetika rikkumisega.

MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmed on aktsepteerinud oma tegevuses Eesti ajakirjandus eetikakoodeksit https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/ ja samas rikuvad seda järgmistes punktides:

1.4 Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Nii Radari saade kui järgnevad artiklid avaldavad  paljasõnalisi väiteid, mis on väärad ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

1.5 Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Ei ole arusaadav, milline oli avalik huvi kajastada 2016 aasta lõpus  Annika Urmi ja Marge Tava (Rahu) äritüli, milles pooled olid saavutanud kokkuleppe juba 2014 aastal, seejuures kajastuses   üht  osapoolt räigelt negatiivselt  sildistades.  Annika Urmi raamatupidamisklientidel ei olnud talle etteheiteid, kuid pärast saadet ja artikleid lõpetasid nad koostöö  ja ka kuus aastat hiljem ei ole Annika Urm raamatupidamisalast tööd saanud, sest kes võtaks tööle süüdimatu staare rahadega tüssanud raamatupidaja?

4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Just nimelt       faktiline informatsioon puudus.

4.8. Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja  milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.

4.9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.
4.10. Tsitaatide, fotode, heli- ja videomaterjali kasutamisel originaalist erinevas kontekstis tuleb olla ettevaatlik. Eksitus-ohtlik montaaž, samuti heli või pildi moonutus olgu varustatud asjakohase märke või teadustusega.

4.11. Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada.

Kuidas käib kohtusse kaebamine?

Kui nüüd keegi soovib ajakirjanikku või meedia väljaannete või kodulehte kohtusse kaevata ilmselge valede levitamisega, peab siis ohver ise minema kohtusse maksma ühe veebilehe kohta  riigilõivu 650 eur + hagiavaldus 2500-3000 eur.  Määruskaebuste edasikaebamine 70 eur. Ja kui neid väljaandeid on 5 siis summa, et valedega (Annika Urm nimetamine petisest raamatupidajaks) võidelda pead välja käima on 5x650 eur riigilõivuks  on 3900 eur ja hagiavaldusteks umbes 10 000 eur, kohtus käimise alustamiseks on sul vaja välja käia ca 14 000 eur. Lõpuni kohtus käimine ilmselt mitu korda suurem.

Riigilõivu vabastus või riigi abi kohtukulule on ainult sõnakõlks, reaalselt pole seda võimalik kuidagi saada. Olen läbi käinud 6 hagiavaldust.

KELMUS

Eestis ajakirjanik, juhatuse liikmed ja ka avalikud teenistujad ei vastuta millegi eest. Nad jätkavad rahumeeli oma tegevust ja selle üle veel naerdes, sest nad ei ole maha võtnud faktivigadega artikleid vaid endiselt teenivad valede pealt raha. Mida kauem valet presenteerida nagu oleks see tõde, seda rohkem lugeja seda tõe pähe võtab.

Meediaettevõtted loovad valet ettekujutust inimesest, mille MTÜ EML kinnitab, ja selle pikaajaline kordamine hakkab külge lugejale, justkui oleks need väited tõesed ja seda me ka selle uuriva ajakirjandusliku eksperimendiga ka uurime, mis saab „tõest“ 5 a pärast! Kuidas on see eksperiment mõjutanud Merle Viirmaa – Treifeldt’i elu.

Artiklite lugemise eest võetakse tasu ja/või teenitakse reklaamitulu.

Artikkel annab lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209.  Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).

Eesti Vabariigi Põhiseadus ei kehti!

Annika Urm ja tema pereliikmete suhtes ei kehti täna Eesti Vabariigi Põhiseadus , mis ütleb:

§ 13.    Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.

§ 14.    Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

§ 15.    Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

§ 17.    Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

§ 18.    Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada

§ 22.    Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

§ 25.    Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Annika Urm peab saama kaitsta oma õigusi Eesti Vabariigis, kuid reaalsuses see ei toimi ega pole võimalik.

See nimekiri  on esialgne ja täieneb jooksvalt.

Eksperimendis osalevate nimekiri, kes kõik on eiranud süütuse presumptsiooni ja avaldanud või lubanud avaldada faktivigadega lugusid:

Vandeadvokaat Karmen Turk AS Postimees Grupp on AB TRINITI kliendiks

Vandeadvokaat Maarja Pild AS Postimees Grupp on AB TRINITI kliendiks

Erik Heinsaar  

Priit Heinaste 

Katrin Lust

Anu Saagim

Keit Paju

Heidi Ruul

Erik Heinsaar 

Martin Šmutov 

Merle Viirmaa-Treifeldt

Eesti Ekspress AS Delfi Meedia Juhatuse liige Argo Virkebau

Urmo Soonvald

Tarvo Uljejev

Erle Laak-Sepp

Piret Põldoja

Ingrid Veidenberg

Mari Männiko  vandeadvokaat MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) on Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ klient

Pressinõukogu esimees Andrus Karnau

Katrin Karu 

Signe Suur 

Martin Mets

Siim Saidla

Kert Avasalu

Reelika Salong

Timo Tõnisma

Kädi-Ly Männik

Robert Sarv

Marge Rahu

Peeter Tava

Triin Sommer

Marii Karell

Avalikud teenistujad kes on võtnud endale erinevad rollid:

Teenistuja rolli tähendus

Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma - seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.

Teenistuja eetika koodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“. Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.

Avaliku teenistuse seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914

Avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid:

Avalik teenistuja Maido Roots

Avalik teenistuja Karin Mölder

Avalik teenistuja  Kohtujurist Evelin Miggur

Avalik teenistuja Liina Naaber-Kivisoo Avalik teenistuja

Avalik teenistuja Tarmo Tina

Avalik teenistuja Kohtujurist Airika Pilv

Avalik teenistuja  Ann Meriluht

Avalik teenistuja Villu Kõve

Avalik teenistuja Fred Fisker

Avalik teenistuja Karina Kukkes

Avalik teenistuja Triin Niinemets

Avalik teenistuja Lauri Liisa Sarapuu

Avalik teenistuja Politseikapten Helen Pallon

PPA avalik teenistuja Kati Jürissaar         

Avalik teenistuja Annika Kaljula  AKI jurist peadirektori volitusel

Avalik Teenistuja Pr Maris Lauri Justiitsminister

Avalik Teenistuja Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel

Avalik teenistuja President Alar Karis

Avalik teenistuja Õiguskantsler Ülle Madise

Avalik teenistuja Pille Lehis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor

Avalik teenistuja Vallo Kariler

Avalik teenistuja (Kohtujurist) Laila Üleoja (Maido Roots)

Avalik Teenistuja Olev Mihkelson Kariler

Avalik Teenistuja Anneli Alaveer

Uuriva ajakirjanduse eksperimenti on võimalik takistada avalikel teenistujatel, kes on võtnud endale kohtuniku, politsei ja andmekaitsmise kohustused ja võtta menetlusse Annika Urmi kuriteoavaldused, hagid ja kohustised nende meediaettevõtete vastu , kes on eiranud süütuse presumptsiooni.

Meediaettevõtete juhtidel ja ajakirjanikel on võimalik kustutada Annika Urmi mainet kahjustavad lood interneti serverites, taastada endine olukord ja korvata kahju, mis sellega on kaasnenud pika aja jooksul.